8.mail 2018 tähistab pereettevöte Karja Pagar oma 25.juubelit

Küpsetame suure südamega käsitööleiba Karja külas Saaremaal. Praeguseks juba 25 aastat.

Küsite, kuidas see köik alguse sai?

Vene ajal sai Karja möisast näidissovhoosikeskus ning nii sai tööd siin ka Karja Pagari asutaja – kohalik saarlane Aivo Kanemägi. 1993. aastal lähenes sovhoosi tegevus lõpule ning nii tuli Aivol töötada kahel kohal – ühel hoida veel sovhoosi asju joonel ning poole ajast hakata ette valmistama oma ettevõtet ehk pagariäri. „Tagantjärele vaadatuna oli tegemist kindlasti noorusjulgusega – tahe oli midagi suurt ise ära teha ja millal siis veel riskida, mõtlesime,” räägib Aivo Kanemägi.

Esiteks ei olnud vöimalik sel ajal pangast laenu saada. Tuli vanale Ladale hääled sisse ajada, mandrile söita ja sugulased-tuttavad läbi käia, et laenu küsida. Teiseks ei olnud saada ka toorainet ega ehitusmaterjale – sellised ajad olid, aga ehitatud sai ning algas küpsetamine. Öösel küpsetas Aivo partneriga leiba ja saia (põhiliselt küll saia) ning päeval käis mandril toorainet kokku ostmas – Salutaguselt sai pärmi, Viljandist margariini, Tamsalust jahu, Saaremaalt mune, Tallinnast muu peenem kraam (maitseained, rosinad jms). Vahel oli väsimus nii suur, et tuli parklas natuke tukkuda. See oli aeg, kui ööl ja päeval ei olnud vahet.

Köikse suurem muutus saabus esimese suve löpul, kui Saaremaa Tarbijate Ühistu vöttis meid müügile ja avanes Saaremaa turg. Suureks abiks oli ka nende logistika – ise tulid järele ja vedasid laiali. Nüüd on köik vastupidi – tooraine tuleb ise meie juurde, aga laiali peame vedama ise ja iga ilmaga. 1998. aastast, kui kaup hakkas ka mandrile jõudma, oleme üle väina söidu ära pidanud jätma vaid ühe korra (kaup käib 3 x nädalas), seda tormi töttu, mis kestis kohe mitu päeva.

Pereettevõte

Karja Pagar on tänini pereettevõte – omaaegsest pagar-varustajast on saanud tegevjuht ning raamatupidajast finantsjuht –, omanikest abielupaar Aivo ja Malle Kanemägi. Igapäevaselt on käed „jahused” mölemal siiani, sest probleemide lahendamist jagub igasse päeva. Näiteks kui öises vahetuses läheb kell 3 ahi katki, läheb Aivo kiirelt ahju parandama, et ikka leivasöbrad järgmisel päeval leivata ei jääks, ning Malle hoolitseb selle eest, et palgad ja arved saaksid alati öigeaegselt makstud. Ka rasketel aegadel.

Ka lapsed on käed valgeks saanud – poeg Juhan on aidanud tainast teha ja müüke juhtida, tütar Maali käinud mitmeid suvesid abis viilutamas ja olnud Tallinnas degustaator, vanem poeg Ahti on teinud pagaritööd ning koos kolmanda poja Mihkliga aidanud leivad autoga ka kohale viia. Nii on nad köik tootmise keskel üles kasvanud ning poeg Juhan on sellest saanud ka ettevõtjapisiku – 2014. aastal avas siinsamas Karja Pagari körval möisa endises hobusetallis oma ÖUNa käsitöölimonaadide tootmise.

Leivameistriks kasvamine

Alguses toodeti rohkem saia – kolm-nelisada pätsi saia ja sadakond leiba –, kogused olid väikesed. Nüüdseks oleme arenenud leivameistriteks – selle järgi meid tuntakse kaugele. Meie leival on iseloomulik niiskus ja maitse ning aastatega on kogunenud väga truu leivasöprade hulk, kes just meie leiba armastavad. Tehnoloogia on teistest erinev ning pöhineb käsitööl – siin kohapeal aastate jooksul kujunenud. Päris liinitööna ei saa sellist leiba teha.

Kvaliteet on köige alus

Kvaliteedis me järele ei anna, sest oleme saaremaiselt jonnakad. Me hindame eestimaist ja eriti kohalikku toorainet. Osa rukkijahust tuleb saarelt – kohalikud talumehed kasvatavad ja jahvatavad täisterajahu meile, teine osa tuleb mandrilt Tartu Millist.

Lisaks on meie jaoks oluline Saaremaa oskustöö. Pagari töö on raske töö ning osadele sobib see rohkem öösel, osadele päeval. Hommikul kell 4 on mandri leivad jahutatud ja pakitud ning autojuht valmis üle väina ja üle Eesti viima. Nii kolm korda nädalas.

Mandrile otse Stockmanni

Mandrile müügile minek oli muhe. Aasta siis oli 1998. „Helistasin igaks juhuks Stockmanni ette, et oleme see ja see ja et tuleme Tallinna. Öeldi, et ärge pikka juttu ajage – vötke tooted kaasa ja tulge Tallinna!“ meenutab Aivo. Stockmannile meie tooted meeldisid, vöeti sortimenti, kus need on siiani. Söna hakkas linna peal levima ja siis hakkasid ka teised ketid huvi tundma, et kas nemad saaksid ka seda head leiba müüa? Tänapäeval seda enam naljalt ei juhtuks, sest turg on praegu täis ja konkurents väga tihe.

Rebranding

2014. aastaks olime aru saanud, et meie väline kuvand on ajale jalgu jäänud, peegeldades rohkem algusaega ja 1990-ndaid. Nii sai visuaalselt pilti toodud meie pöhiväärtused – käsitöö, kodusoojus, traditsioonide edasi kandmine, südamega küpsetamine. Karja kiriku laest rändas 13. sajandi keldi önnesümbol meie logo osaks ning lause „Iga päts on saanud pai“ sai osaks meie mantrast.

Tänapäev

Aastatega on suurenenud nii sortiment kui ka tootmismaht. Pereettevõttes tehakse käsitööna siiani koguseliselt keskmiselt paar tonni leiba-saia ööpäevas. Oleme rukkileivameistrid – rukkileiva osakaal on toodangust üle 80%. Tooted on müügil Saaremaal, Muhumaal, Tallinnas ja Harjumaal, Pärnus, Tartus ja Viljandis. Lisaks teeme tihedat koostööd restoranide, kohvikute, koolide ja lasteaaedadega. Peakokkadega sünnivad uued, põnevad küpsetised restoranidele. Üks viimastest tootearendustest jõudis ka poelettidele – Peakoka Peedileib – koostöös GOSPA peakoka Alar Aksaluga.

Üleskutse: Karja Juubelileib

Juubeli puhul teemegi meie leivasõpradele üleskutse: Ootame ideid Karja juubelileivaks – mida head lisada meie klassikalisele rukkileivale? Eesmärk on uhkelt sügiseks turule tuua. Ideid ootame info@karjapagar.ee kuni juuni alguseni. 

Kokkuvötteks

Veerandsajandi vältel on juhtunud igasuguseid huvitavaid asju ning leib valmib siiani tänu sellele, et meil on niivörd tublid kohalikud inimesed, kes seda rasket tööd teevad. Sügav kummardus neile! Ning loomulikult ka tänu meie sama kirglikele fännidele nagu me ise! Meie jaoks on oluline, et inimesed toituksid tervislikult, ning röömustame, kui meie toodete hulgast leitakse jätkuvalt lemmiktooted.

Sinu Karja Pagar
aastast 1993

***

Loe ka Karja Küla lugusid – kes siin elavad, kes Karja Pagariga seotud ja kuidas.

Ja kui Saaremaale tuled, siis pakume Karja Seikluskaardiga ideid, kuhu Kirde-Saaremaal minna ja mida teha. Kaardist loe siit.

Fotod: Mari Arnover